Slaalom

Papaslall pildigaleriid

2009-09-03T01:22:00.000-07:00

Papaslall I fotod
http://picasaweb.google.com/karmokalk/PapaSlall1Puunsi#

Papaslall II fotod
http://peeterm.myfolderburg.com/pildigalerii/main.php?g2_itemId=553
http://album.ee/album/495771/50183815

Papaslall III fotod:
http://maui.ee/5421
http://album.ee/album/495771/50187661

Papaslall IV fotod
http://maui.ee/5694
http://maui.ee/5705
http://io.zeus.ee/tiit/papa4

PaPa Slall Vol 3 TOPU

2009-07-30T01:26:00.000-07:00

1. august laupäev toimub 3.etapp PaPa Slallis

Plaanis on korraldada allatuule slaalom. Prognooside kohaselt puhub edela tuul 7-12m/s. Oodatud on kõik slallihuvilised ja fännid :-)

Võistlusmaks on 200 EEK (tasuda saab koha peal sularahas), juunioridele tasuta.

PaPa Slalli võistlussärk Rip Curl Lycra 250 EEK (soovitatav, mitte kohustuslik)

Eriklasside PUNASED liidrisärgid kohustuslikud! (tasuta)

NB! PURJEDELE KORRALIKUD NUMBRID PEALE!!!

Üldarvestus pärast 2-te etappi

Palume kõigil kinni pidada ajakavast, eriti oluline on õigeaegselt registreeruda, sest siis saame koostada võistlustabelid ja startidega kell 12.00 pihta hakata

Slallijatele, kes ei jõua õigel ajal kohale, saab registreeruda ka telefoni teel kuni kella 11.30-ni (Karmo Kalk 50 79 111)

Kohtunikud on Mihkel Meiel ja Toomas Kasenurm.

Täpsem informatsioon reeglite kohta on siin.

AJAKAVA

10.30-11.30 registreerimine

11.50 koosolek võistlejatele

12.00 esimene võimalik start

19.00 viimane võimalik start

20.00 autasustamine

Võistlus on eelkõige mõeldud harrastajatele

Harrastajate 6 esimest on auhinnalised

Vaata ka: http://www.slaalom.com/

Esimene Papa slalli etapp toimub kolmapäeval

2009-05-24T23:04:00.000-07:00

Esimene start Papa slall võistlustel toimub juba sel kolmapäeval, 27 mail. Võistluskohaks on Püünsi surfikoht Viimsis. Plaanis on korraldada allatuule slaalom sest edelatuulega on just sellise raja puhul tagatud, et nii start kui finish on kalda all- seega ideaalsed tingimused just algajatele esimeste võistluskogemuste hankimiseks. Praeguste prognooside kohaselt puhub siis tuul 10 m/s. Tule sõida ja harjuta. Oodatud on kõik, nii pro-d kui päris algajad.

Võistlusmaks on 200 EEK (tasuda saab koha peal sularahas), juunioridele tasuta. Kohtunikud on Andrus Poksi ja Karmo Kalk. Täpsem informatsioon reeglite kohta on siin.

Palun kõigil kinni pidada ajakavast, eriti oluline on õigeaegselt registreeruda, sest siis saame õigeaegselt koostada võistlustabelid ja startidega kell 14 pihta hakata

Kuna kolmapäev on paljudele tööpäeva, siis vastu tulles nendele, kes ei jõua õigel ajal kohale, saab registreeruda ka telefoni teel kuni kella 13.00-ni (Karmo Kalk 5079111)

Ajakava

12-13.00 registreerimine
13.30 koosolek võistlejatele
14.00 esimene võimalik start
19.00 viimane võimalik start
19.30 autasustamine

Suurem osa autasudest antakse välja loosi põhimõttel. Seega on põhjust kõikidel lõpuni kohal olla.

Võistluste sponsorid on Rockstar ja Surfhouse

Purjenumbrite tellimine

2009-03-05T03:27:00.000-08:00

Purjenumber on oluline atribuut, mille alusel teised Sind eksimatult merel ära tunnevad. Aga võistlustel on see hädavajalik kohtunike töös ja seega ka kohustuslik. Papa Slallist osavõtuks ei pea omama kindlatele standarditele vastavaid numbreid. Küll on see aga soovituslik ja avab võimaluse osaleda muudel võistlustel.

Rahvusvahelistele reeglitele vastavate purjenumbrite kohta saab lugeda Rahvusvahelise Purjelaua Assotsatsiooni (IWA) kodulehelt

Purjenumbrite tellimiseks saada email oma numbrisooviga taivo@andrereklaam.ee (5162243), Taivo Peterson teab asja kohta kõike ja numbri saab kätte kahe päeva jooksul.

Slaalom on tagasi!

2009-03-03T05:38:00.000-08:00

Slaalom kui purjelauasõidu üks võistlusdistsipliinidest on tänaseks järjest enam populaarsust võitmas. Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu, et tänapäevane poest saadav Fun (või Freeride kui soovite) varustus on lihtsasti käsitletav ja võimaldab saavutada küllalt suuri lõppkiirusi. Põhiline aga on see, et purjelaudade ehituses kasutatavad uued materjalid on ka täiesti tavalised ja odavad lauad muutnud kergeks, nende kaalud on samas suurusjärgus võistlustel kasutatavate slaalomlaudadega.

Slaalomi kui võistlusdistsipliini eelmine kõrghetk oli 80-ndatel aastatel, kui pajud väikesed tootjad said hakata vabalt arendama uusi lauakontseptsioone. Kuni selle ajani oli see keeruline, sest 1968 aastal olid Drake ja Schweitzer patenteerinud purjelaua kardaani ja poomi lahendused. Nende firma Windsurfing International litsentseeris seda välja eelkõige kui longboard lahendust. 80 aastatel mitmete kohtuvaidluste järel selgus siiski, et Drake ja Scweizeri lahendus ei ole uudne, vaid on edasiarendus juba eelnevalt väljatöötatud tehnilistele lahendustele. Ja siis läks kiireks arenguks! Hakati disainima ja tootma väikese mahuga ”uppuvaid” purjelaudu (selleks oli vaja leiutada ”veestart”, mida algselt käsitleti kui freestyle trikki).

80. aastate tagasihoidlik tehnoloogiline tase ja materjalivalik viis aga olukorrani, kus edukaks võistlemiseks tuli soetada väga keeruliselt käsitletav ja hulgast laudadest ja purjedest koosnev komplekt, millega sõitmine oli kõike muud, kui lõbus. Tavaline harrastaja ei suutnud sellise komplektiga sõita, rääkimata jibe sooritusest. Samuti sobis selline komplekt vaid suhteliselt siledale veele. Muidugi, tippkiirused olid juba siis väga arvestatavad. Pro-d sõitsid eranditult oma sheibitud “custom” laudadel. Need olid kergemad (aga ka väga õrnad) ja väga kitsad, mille arvelt saavutati suhteliselt suur kiirus. Sellest tulenevalt saavutas purjelaud esmakordselt aastal 1986 kõige kiirema purje jõul liikuva veesõiduki staatuse. Nii püstitas Pascal Maka Fuerteventural , kasutades Jimmy Lewise ”custom” lauda ja Gaastra purje, kiiruseks 38,86 sõlme.

Aga kitsad lauad ei pööra- kuni Anders Bringdal leiutas “laydown” slaalomjibe tehnika. Kitsaste, ”vana kooli ” slaalomlaudade areng saavutas lae, kui F2 lasi välja slaalomilaua Sputnik 270 (aastal 1990, see oli Björn Dunkerbecki “custom” laua koopia). Sarnaseid disaine hakati kutsuma Dedicated Slalom Board (DSB), need olid defineeritud kui lauad, mille laius oli alla 55 cm ja mille vööri tõus oli vähem, kui 20 cm ning mille puhul ei tehtud maksimaalse lõppkiiruse arvelt mingeid kompromisse. Sellise arengu loomulikuks tulemuseks oli küll veelgi suuremad kiirused aga kahjuks ka slaalomi populaarsuse vähenemine harrastajate hulgas.

Selge oli see, et harrastajad vajasid midagi muud. Kõige esimeseks kaasaegse Freeride laua tootmises olnud eellaseks võib pidada 1986 aastal välja tulnud F2 Sunset Slalom lauda. See laud oli nii poplulaarne, et seda toodeti 10 aastat. Teised, sel ajal populaarsust kogunud slaalomlauad olid näiteks Klepper 272 ja Tiga 268. Selle aja tehnoloogia suutis pakkuda väga primitiivseid uimi (lihtsalt painduvast plastikust leht) ja laua põhjakuju oli see, mis määras suuresti ära laua kiiruse. Prooviti erinevaid, laua põhja kuju (konkaavide) lahendusi, sellest tulenevalt puudus nendel laudadel nina tõus ja need sobisid vaid siledal veel sõiduks.

1989 tuli välja esimene Mistral Screamer, mis kujunes kultuslauaks ja seda võib julgelt nimetada esimeseks suure purjevahemikuga lauaks (sobisid purjed 4.5m -6.5m). Screameri edu saladus seisnes selles, et kui suurem osa tootjatest läks suurema lõppkiiruse tagaajamise teed, siis Mistral otsustas seada esikohale eelkõige laua kergema käsitlemise. Screamer ei olnud küll kõige kiirem laud, aga müüs kõige paremini, sest harrastajad said sellel sõiduga hakkama- võiks öelda, et see oli esimene laiema kasutajaskonnani jõudnud Fun laud.

90-ndate aastate esimesel poolel jõudsid lauasheipijad ühisele arusaamale, et on vaja midagi uut. Midagi, mis oleks wave-laudade (mis olid hea manööverdusvõimega) ja slaalom-laudade (mis olid kiired) vahele. Ehk siis midagi, mis oleks väike, kerge, hea manööverdusvõimega aga samas mõistlikult kiire. Ajakiri ”Boards” pöördus Euroopa sheipijate poole palvega välja käia midagi uut. Siis tegi ajalugu Prantsuse lauasheipija Marco Copello. Ta disainis laua, mille vööri tõus oli suurem kui teistel slallikatel. Samuti oli ahtri poole viidud laua laiem punkt, mis suurendas ujuvust ja lihtsustas manööverdamist. Samuti viis ta ettepoole jala-aasad ja tegeles uime arendusega. Sellest tööst sündis kultuslaud Copello 265, mis läks kohe ka tootmisse (Muuseas, eelmisel suvel sõitis sellel laual EMV arvestuses kõrgeid kohti välja Teamjahe liige Karmo Kalk).

Copello 265 loomisest alates hakkas lühenema ka laua vööriosa, Tiga 268 loetakse esimeseks tootmises olnud “no nose" lauaks. Sellesuunaline areng on kestnud kuni viimase ajani. Alates laineid löönud Mistral Flow tulekust on arenduse põhisuunaks järjest lühem vööriosa ja suurem maht ahtris. Tänasteks radikaalseimateks näideteks võiks pidada Starboardi Hypersonicut (223cm), the Naishi Hybridi (208cm)- kas see on piir või saab siit veel edasi minna, näitab aeg. Selge on see, et tänu laudade käsitlemise lihtsustumisele ja nende kaalu radikaalsele vähenemisele (fun lauad on täna kaaluvahemikus 7-8 kg) on slaalomi suunitlusega standardsed lauad (k.a. freeride ja mõned Freestyle lauad- n.t. Fanatic Skate) harrastuspurjelaudurite hulgas kõige populaarsemad. Ja need on ka võistlustel konkurentsivõimelised.

Seega, slaalom on tagasi ja väga tugevalt! Nii maailmas kui ka Eestis, EMV arvestuses võistles eelmisel aastal 40 sõitjat-seda on rohkem kui ükskõik millistel muul purjelaua distsipliinil. Omades freeride või slaalom purjelauda vahemikus 100-120 l ja ühest, sobiliku suurusega purjest koosnevat tagalasekomplekti on võimalik väga arvestataval tasemel võistelda. Heaks näiteks on Henry Himma, kes eelmise aasta Eesti meistrivõistlusetel sõitis Bic Techno tibukollase freeride laua ja Gaastra 5,8 Poison purjega välja kõrge 12. koha. Loomulikult annab spetsiaalse slaalomvarustuse omamine eelise, aga vaid juhul, kui sõitja seda kasutada oskab. Seega tule võistlema ja täienda oma sõiduoskusi- sealt saad ka kogemuse, millises suunas uue varustuse soetamisel minna.

Võistluste NOR 2010

2009-03-03T01:05:00.000-08:00

PAPASLALL PURJELAUA SLAALOMSÕIDU SARJA ÜLDJUHEND 2010

1. ÜLDOSA

1.1. Käesolev Papaslall purjelaua slaalomsõidu sarja (edaspidi Võistlussari) üldjuhend määrab võistlussarja ja seda moodustavate Võistluste läbiviimise ning nendel osalemise korra.
1.2. Võistlused korraldatakse vastavalt ISAF 2009-2012 Purjetamise Võistlusreeglitele, Rahvusvahelistele 2010 aasta Funboard Klassireeglitele, Rahvusvahelistele 2010 aasta Funboard Meistrivõistluste Reeglitele, Võistlusteatele (NOR – Notice of Race), Võistluste purjetamisjuhistele (SI – Sailing Instructions) ja peavõistlusjuhi otsustele.
1.3. Peavõistlusjuhi otsus on vastuolude esinemise korral ülimuslik.

2. VÕISTLUSSARJA KORRALDAJA JA KOHTUNIK

2.1. Papaslall purjelaua slaalomsõidu Võistlused korraldab Teamjahe (www.teamjahe.com).
2.2. Papaslall purjelaua slaalomsõidu Võistluste sponsor on Surfhouse (www.surfhouse.ee).
2.3. Võistlussarja peavõistlusjuht on Andres Valkna.

3. VÕISTLUSTE KORRALDUS

3.1. Võistlussõidud toimuvad ja võistlusarvestust peetakse kui Võistlusele on registreerunud vähemalt 8 (kaheksa) võistlejat.
3.2. Võistlused loetakse ametlikult toimunuks vähemalt 1 (ühe) võistlussõiduga.
3.3. Võistlussari loetakse ametlikult toimunuks vähemalt 2 (kahe) Võistlusega.
3.4. Võistlusteade etapi toimumise kohta väljastatakse Võistlussarja käsitleval kodulehel (www.slaalom.com) hiljemalt 1 päev enne Võistluste algust. Muudatused ja täpsustused võistlusinfos avaldatakse sealsamas jooksvalt ja kiprite koosolekul.
3.5. Võistluseid ei peeta EPL 2010 a. ametlikus kalendris näidatud Eestisiseste tiitlivõistlustega samal ajal.

4. VÕISTLUSTEST OSAVÕTT

4.1. Võistlused on lahtised ja osavõtuõigus on kõigil soovijail, kes omavad korraldaja poolt aktsepteeritud võistlusvarustust, purjenumbrit, täidavad korraldaja nõudmised (reklaam purjedel, võistlussärk, jne.) ning kes läbivad võistlusjuhendis ettenähtud ajaks võistlustele registreerimise protseduuri.
4.2. Stardimaks Võistlustel on 200 EEK, Korraldajal on õigus teha soodustusi.
4.3. Juunioride klassi arvestuses on võistlustel osalemine tasuta.
4.3. Ilmastikuoludest tingitud Võistluste ärajäämise korral stardimaksu ei tagastata.

5. VÕISTLUSGRUPID

5.1. Papaslall Võistlustel peetakse arvestust alljärgnevates võistlusgruppides:
5.1.1. Harrastajad (H) - osalevad kõik võistlejad, kes pole EPL meistrisarja
osavõistlustel osalenud;
5.1.2. Üldarvestus (Ü) – osalevad kõik võistlejad (vanusepiiranguteta)
5.1.3. Naised (N) – osalevad kõik naisvõistlejad (vanusepiiranguteta);
5.1.4. Seeniorid (S) – osalevad kõik meesvõistlejad, kelle vanus on 45 või üle selle (sündinud 1965
ja varem) ning naisvõistlejad kelle vanus on 35 või üle selle (sündinud 1975 ja
varem), võistluste toimumise aastale eelneva aasta 31.detsembriks
5.1.5. Juuniorid (J) - osalevad kõik võistlejad, kelle vanus on alla 20 (sündinud 1991 ja hiljem), võistluste toimumise aasta 31.detsembriks

6. VARUSTUSE PIIRANGUD

6.1. Keelatud on kasutada Formula laudu.

7. PUNKTIARVESTUS VÕISTLUSTEL

7.1. Kõikidele võistlusgruppidele kehtib ühine võistlusrada ja selle läbimise kord, ühtne punktisüsteem ning ühine punktiarvestus.
7.2. Võistlused võidakse pidada nii ühisstardiga kui ka väljalangemistabelit kasutades, sõltuvalt osalejate arvust.
7.3. Lisaks ühistele võistlustulemustele (Üldarvestus), tuuakse eraldi välja ka kohad võistlusgruppide (vt. P.5.1) lõikes, kusjuures punktisumma arvestatakse vastavalt Üldarvestuse kohale.
7.4. Esimene koht saab 1 punkti, teine koht saab 2 punkti, kolmas koht saab 3 punkti, iga järgmise koha punktid võrduvad võistleja finišeerimiskohaga.
7.5. Kui võistleja eirab “Ühe Minuti Reeglit” (OSC), katkestab võistlussõidu (RET), ei finišeeri (DNF) või saab karistuse tulemusena võistlussõidust diskvalifitseerimise (DSQ), võrdub tema antud võistlussõidu punktisumma tema võistlusgrupi osavõtjate arvule vastava punktisummaga.
7.5. Kui võistleja ei stardi (DNS), võrdub tema antud võistlussõidu punktisumma tema võistlusgrupi osavõtjate arvule vastava punktisummaga, millele liidetakse üks karistuspunkt.
7.5.1. 1 – 3 sõitu mahaarvamisi ei ole
7.5.2. 4 – 5 sõitu 1 halvima sõidu mahaarvamine
7.5.3. 6 –7 sõitu 2 halvima sõidu mahaarvamine
7.5.4. 8 – 10 sõitu 3 halvima sõidu mahaarvamine
7.5.5. järgnevad 5 sõitu +1 halvima sõidu mahaarvamine

7.6. Võistlustulemused kuulutatakse välja võistluste lõpus kohapeal ja avaldatakse sarja tutvustaval kodulehel (www.slaalom.com)

8. VÕISTLUSSARJA EDETABELI KOOSTAMINE

8.1. Võistlussarja edetabelit (edaspidi Edetabel) peetakse nii üldarvestuses kui ka igas võistlusgrupis eraldi.
8.2. Võistlussarja edetabeli arvestuses saab Võistlusel viimase koha saavutanud võistleja 1 punkti, eelviimane 2 punkti, jne. Võitja punktisumma võrdub võistlusel osalejate arvuga. Võistlusel mitteosalemisel Võistlussarja arvestuses punkte ei anta.

8.3. Võistlussarja edetabeli koostamiseks summeeritakse iga võistleja poolt kõikidel Võistlustel teenitud punktid, ning edukamaks loetakse rohkem punkte kogunud võistleja.
8.4. Võistlussarja edetabeli koostamise aluseks on Võistluste kõikide võistlussõitude tulemused vastavalt punktile 8.2.
8.5. Võistlussari on maksimaalselt 8 (kaheksa) etapiline, kusjuures sarja kokkuvõttes arvestatakse kõikidest võistlussõitudest halvimad sõidud maha alljärgnevalt:
8.5.1. 1 – 3 sõitu mahaarvamisi ei ole
8.5.2. 4 – 5 sõitu 1 halvima sõidu mahaarvamine
8.5.3. 6 – 8 sõitu 2 halvima sõidu mahaarvamine

8.6. Edetabeli lõplik punktisumma, igas võistlusgrupis, saadakse vastavalt kõikidel Võistlustel (sooritatud on mahaarvamised vastavalt punktile 8.7.) saavutatud tulemustele (kohtadele) vastavate punktide liitmise teel.

9. VÕISTLUSTE AUHINNAD JA AMETLIKUD TIITLID

9.1. Papa Slalli meistri tiitel antakse välja alljärgnevates võistlusarvestustes:
9.1.1. Harrastajad
9.1.2. Üldarvestus
9.1.3. Naised
9.1.4. Seeniorid
9.1.5. Juuniorid
9.2. Võistlustel antakse auhinnad vastavalt korraldaja otsusele.
9.2.1 Võitja saab lisaks võimalikele auhindadele kolm sõbralikku patsutust Papa Raoul Burmanilt isiklikult, teise koha võitja vastavalt kaks ja kolmanda koha võitja ühe patsutuse- õlale.
9.2.2. Naisvõistlejad saavad 9.2.1. lisaks kallistuse
9.3. Võistlussarja kokkuvõttes antakse auhinnad vastavalt korraldaja otsustele
9.4. Ametlik Papa Slalli võitja tiitel võistlusarvestuses antakse välja, kui osavõtjate arv vastavas võistlusarvestuses on või ületab 3 (kolm) võistlejat.
9.5. Korraldaja ja kõik asjast huvitatud isikud võivad välja panna lisa- ja eriauhindu.

10. OHUTUS JA VASTUTUS

10.1 Korraldajad soovitavad võistlejatel kasutada päästevesti
10.2 Võistlejad osalevad Võistlustel oma vastutusel, korraldaja ei vastuta Võistlustest tulenevate materiaalsete kahjude eest.

Windsurf sõprade keeles

2009-03-03T00:22:00.000-08:00

Asja juurde kuulub ilmtingimata ka väike keelenurk. Nüüd ei pea sa oma sõbrale küsimuse peale ”What is your favourite sports” või ”Чем ты занимаешся” vastama F**k y*u või п***л н***й vaid võid julgelt vastata windsurf või виндсерфинг
Selgusetu on vaid see, mis on windsurf vaste Eesti keeles.

Läti (latviešu valoda) – Vindsērfing
Soome (suomen kieli) - purjesurffaus
Vene (Русский) - виндсерфинг
Taani (Dansk) - windsurfing
Holland (Nederlands)- plankzeilen
Prantsuse (Français) - planche à voile
Saksa (Deutsch) - Windsurfing
Kreeka (Ελληνική) - κυματοδρομία, ιστιοσανίδα, γουίντ-σερφινγκ
Itaalia (Italiano)- windsurfing, plancia a vela
Portugali (Português) - windsurf (m)
Hispaania (Español) - surf a vela
Rootsi (Svenska) – windsurfing
Hiina (中文（简体) - 风帆冲浪运动
Hiina, klassikaline(中文（繁體） - 風帆衝浪運動
Korea (한국어 ) - 윈드서핑
Jaapani (日本語 ) - ウインドサーフィン
Araabia( العربيه ) - ‏(الاسم) التزلج على الماء بواسطه مهب الريح‏
Heebrea (עברית ) - גלשנות רוח, גלשנות מיפרש

Papa slalli võistlusjuhend

2009-03-02T23:48:00.001-08:00

Papa slall on mõeldud algajatele ja seega on võistluste reeglid võimalikult lihtsad. Samas ei saa me seda päris ilma eelnevalt kokkulepitud reegliteta korraldada.
Purjetamisvõistlusi organiseerib tavaliselt korraldaja poolt määratud Võistluskomitee (Race Commitee), kes informeerib võimalikke osalejaid, tagab võistluskoha vastavuse, korraldab kipperite koosoleku läbiviimise vahetult enne võistlussõite, tagab võistluste läbiviimise ja tulemuste kajastamise
Üldjuhul saadab võistluskomitee aegsasti välja võistlusjuhendi (Notice of race, NOR) ja hiljem , tavaliselt mõni päev enne võistluste toimumist, kui võistluste tingimused ja muu info täpsustub siis ka purjetamisjuhise (Sailing instructions, SI)..
Kipperite koosolek toimub võistluse toimumise päeval enne esimest starti. Sellel selgitatakse lühidalt milline on võistluste ajakava, milline on võistlusrada ning selle omapärad, tutvustatakse ilmaprognoosi tõttu tehtud muudatusi ajakavas, ohutuse küsimusi ja muid viimsel hetkel vastuvõetud muutusi.

Papa slalli NOR

Papa vaimus lendama

2009-03-02T23:29:00.001-08:00

Raoul „Papa“ Burman on legendaarne Eesti ekstreemspordialade eestvedaja. Ja meie kõigi suureks rõõmuks ka Teamjahe täieõiguslik liige.

Just Raoul oli see, kes eelmise suve arutelude käigus ütles selgelt välja mõtte, et võidu sõitmine on just see, mida kõik võimalikult palju teha soovivad ja mis ka sõiduoskuste arengule kõige paremini mõjub. See mõte on nüüd käiku lastud, sellest tuleneb ka võistlussarja nimi – Papa slall.

Raouli kokkupuude surfiga sai alguse täiesti juhuslikult, kui ta sattus Paap Kõlari surfikeskusse laenutajana tööle-ja nii kolm suve järjest. “Olin üks esimesi, kes surfikursustel käis. All ääres oli selline tabel, kuhu instruktor märkis tuule piirkiiruse, millega õpilane võis merele minna. Järgmisel suvel kirjutasin sinna maksimaalse 20 m sekundis,” meenutab Papa.
Surfamisest on pea võimatu loobuda. “Tuule ja vee sündroom, millele lisandub kerge lendamise efekt, annab sellise rahulduse, mida on raske kirjeldada neile, kes seda ise proovinud ei ole”

Papa saavutuste hulka kuulub ka au olla lumelauaspoprdi pioneeriks. Räägitakse, et tema on mees, kes 80ndate lõpus mäesuuskadest endale laua meisterdas ja sellega Elbrusel käis. Raoul tõi ka Eestisse esimesed tehases toodetud lumelauad ja pakkus neid nii proovimiseks kui müügiks. Lisaks kõigele on Raoul neljal korral lumelauasõidus SRÜ meistriks tulnud.